Need käsitööd, mida võib leida käsitöötoast, on kõik Eesti emade ja vanaemade valmistatud. Algul saadi mõtteid küll mõisatest, sest seal oli liikumas saksakeelseid käsitööajakirju. 1936.a. hakkas ilmuma Eesti omakeelne ajakiri “Taluperenaine”, milles oli palju käsitöömustreid ja õpetusi, kuidas oma kodu ilusaks teha. Nii hakkasid Eesti naised õppima ka käsitöötehnikad, milliseid tehti mujal maailmas.
Lisaks võib käsitöötoast leida ilusaid käterätte. Varasemalt oli käteräti varnas oli korraga kaks käterätti: alumise külge kuivatati nägu või käsi, pealmine oli ilurätik-see oli väga ilus ja ainult ilu pärast. Seda ei kasutatud kuivatamiseks.
Esindatud on ka heegeldatud käsitöö – laudlinad, aknakardinad, käteräti või voodikatte pitsid.
Kõige uhkemateks eksponaatideks on hommikukuub (pulmakingitus, umbes 70 aastat vana) ja värviliste tikanditega kaunistatud vooditekid, mis olid moes Lääne-Eestis, Muhus, Hiiumaal ja Saaremaal, tänapäeval on need haruldased.
Millised olid uued käsitöötehnikad, mida võib muuseumist leida ja millest on tulnud käsitöötehnikate nimed?
Rišeljöö – prantsuse kardinal Rišeljöö veetis oma aega selliseid aukudega tikandeid tikkides.
Pilutikandist on sündinud hardanger, mis on nime saanud Norrast. Kuulsa vana sadamalinna Bergeni lähedal on sellenimeline maakond, kus sellist käsitööd tegema hakati. Hardangerile on omased 4-kandilised augud, mida ääristavad klostri plokid, mis tikiti madalpistes ja võimaldasid koelõngu läbi lõigata.
Toleedo – samuti pilutehnika üks liik ja nime saanud jälle koha järgi Itaalias, kus sellist käsitööd tegema hakati.
Filee-tehnika – tööde tegemiseks on vaja kõigepealt võrk punuda. Võib-olla sündis selline mõte naistel kalavõrku kududes, sest töö on sarnane.
Lisaks võib käsitöötoast leida ilusaid käterätte. Varasemalt oli käteräti varnas oli korraga kaks käterätti: alumise külge kuivatati nägu või käsi, pealmine oli ilurätik-see oli väga ilus ja ainult ilu pärast. Seda ei kasutatud kuivatamiseks.
Esindatud on ka heegeldatud käsitöö – laudlinad, aknakardinad, käteräti või voodikatte pitsid.
Kõige uhkemateks eksponaatideks on hommikukuub (pulmakingitus, umbes 70 aastat vana) ja värviliste tikanditega kaunistatud vooditekid, mis olid moes Lääne-Eestis, Muhus, Hiiumaal ja Saaremaal, tänapäeval on need haruldased.
Millised olid uued käsitöötehnikad, mida võib muuseumist leida ja millest on tulnud käsitöötehnikate nimed?
Rišeljöö – prantsuse kardinal Rišeljöö veetis oma aega selliseid aukudega tikandeid tikkides.
Pilutikandist on sündinud hardanger, mis on nime saanud Norrast. Kuulsa vana sadamalinna Bergeni lähedal on sellenimeline maakond, kus sellist käsitööd tegema hakati. Hardangerile on omased 4-kandilised augud, mida ääristavad klostri plokid, mis tikiti madalpistes ja võimaldasid koelõngu läbi lõigata.
Toleedo – samuti pilutehnika üks liik ja nime saanud jälle koha järgi Itaalias, kus sellist käsitööd tegema hakati.
Filee-tehnika – tööde tegemiseks on vaja kõigepealt võrk punuda. Võib-olla sündis selline mõte naistel kalavõrku kududes, sest töö on sarnane.